Ninja Arashi

Analüüsis AppCompare

Kui tahan telefonis mängida midagi, mis nõuab rohkemat kui ekraani tuimalt toksimist, sobib Ninja Arashi mulle hästi. See on seikluslik platvormimäng, kus tuleb liikuda täpselt, jälgida ümbrust ja õppida, millal tasub kiirustamise asemel hetkeks hoog maha võtta. Esmamulje on sünge ja hoogne, kuid mängu tegelik võlu peitub kordustes: ebaõnnestunud katse annab sageli selge vihje, mida järgmisel korral teisiti teha.

Black Pantheri mäng ei ole minu jaoks mugav taustategevus, mida poole pilguga jälgida. Kitsad hüpped ja ohud ekraanil nõuavad tähelepanu, nii et sobivaim on lühike mänguhetk, mil saan telefoni päriselt ette võtta. Kui selline keskendumist nõudev mängustiil kõnetab, on siin palju avastamisrõõmu. Kui otsid rahulikku avatud maailma või automaatset edenemist, võib see aga tunduda tarbetult pingeline.

Alusta rütmi leidmisest, mitte kiirustamisest

Siin keskendun sellele, kuidas oma mängukorda üles ehitada nii, et iga katse annaks midagi juurde, mitte ei muutuks lihtsalt kiireks kordamiseks. Minu jaoks algab hea rütm tähelepanelikust vaatlemisest ja ühest selgest eesmärgist korraga; järgmises osas vaatan, kuidas mugav mänguasend ja järjekindlad võtted seda toetavad.

Esimesed katsed õpetavad tasemeid lugema

Ninja Arashi on tasuta mäng, mille keskmine hinne on 4,4 ning millel on üle 600 000 hinnangu. Need arvud viitavad laiale huvile, kuid minu jaoks on olulisem see, et mängu põhitsükkel on kiiresti arusaadav: liigun läbi ohte täis platvormitasemete, katsetan ajastust ja püüan läbida järgmise lõigu. Seiklusmänguna pakub see rohkem pinget kui lihtsalt järjestikuste takistuste ületamine, kuid see ei muutu keerukaks rollimänguks, kus peaksin pikalt menüüdes toimetama.

Esimesel läbimängimisel tasub vaadata ettepoole, mitte ainult tegelast jälgida. Kui lähen uuele alale täiskiirusel, võib üks nähtav takistus tähelepanu kõrvale juhtida järgmisest ohust. Minu kasulik harjumus on enne hüpet korraks hinnata, kuhu maandun ja kas seal saab kohe edasi liikuda. See väike paus ei tee mängu aeglaseks; pigem vähendab juhuslikke eksimusi ja aitab aru saada, kas probleem oli ajastuses või valitud teekonnas.

Kui mõni lõik korduvalt ebaõnnestub, ei tasu seda alati jõuga samal moel uuesti proovida. Peatun ja muudan üht asja korraga: hüppan veidi varem või hiljem, liigun enne takistust teisiti või jätan endale rohkem ruumi maandumiseks. Nii muutub kordus katsetuseks, millest õpin, mitte lihtsalt samaks veaks veel ühe korra. See on üks mängu paremaid omadusi, sest kannatlik mängija saab ebaõnnestumisest praktilist kasu.

Millal see sobib argipäeva vahele

Realistlikult mängin seda parema meelega siis, kui mul on rahulikult mõni vaba hetk ja saan ekraani jälgida. Näiteks bussipeatuses ootamine võib sobida, kui ümberringi pole kiiret ja saan vajadusel tasemeosa uuesti proovida. Kõndimise ajal või olukorras, kus tähelepanu peab jaguma teistele inimestele, ma seda ei soovitaks: täpne liikumine ja õigel hetkel reageerimine ei sobi hästi pilgu pideva ekraanilt tõstmisega.

Tasub enne valimist lugeda

---

Xiaomi ilmarakendus aitab päeva planeerida, kuid kogukonda ei loo

PLAYit leiab telefonist peaaegu iga video, kuid mugavusel on hind

TikTok Lite viib lühivideod väiksema andmekuluga kaugemale

Prime Video võit sõltub sellest, mida vaataja telefonis leiab

Moovit ei juhi busse, kuid mõjutab seda, kuidas linnas liigume

Nädala valik: Microsoft 365 Copilot aitab tööga kiiremini alustada

---

Ka lühikese mänguaja puhul aitab selge eesmärk. Selle asemel et avada mäng ja loota juhuslikult kaugele jõuda, võtan ette ühe konkreetse lõigu või otsustan, et keskendun just ühele keerulisele hüppele. Kui pean enne lõppu telefoni käest panema, ei tunne ma, et kogu mängukord läks raisku: vähemalt sain ühe koha käitumisest paremini aru. See tööviis sobib platvormimängule paremini kui pikad, hajameelsed sessioonid.

Raskus nõuab kohalolu

Siin tuleb arvestada, et täpne juhtimine ei tähenda tingimata, et iga eksimus tundub õiglane. Puuteekraanil võib kiire liigutus ja täpne ajastus olla füüsiliselt ebamugav, eriti kui mängin ühe käega või vaatan ekraani viltu. Kui taban end süüdistamast juhtimist, proovin kõigepealt telefoni kindlamalt hoida ja vaadata, kas korduv viga tekib alati samas kohas. Kui see kordub täpselt ühtemoodi, on tõenäolisemalt vaja ajastust muuta, mitte lihtsalt kiiremini vajutada.

Seaded, korduvad võtted ja mängu piirid

Järgmises osas käsitlen, kuidas seade ja enda mänguharjumused mõjutavad täpsust, ning millal tasub keerulise koha kallal edasi pusimise asemel paus teha. Samuti räägin ausalt piiridest: kõik mängijad ei naudi kordustel põhinevat väljakutset ning mõnikord on rahulikum platvormimäng lihtsalt parem valik.

Kontrolli enne pikemat mängimist oma mängukeskkonda

Ma ei eelda, et mängu seadete muutmine lahendab oskuse või ajastuse probleemi. Mõistlik algus on vaadata mängu enda valikuid ja sättida need enda käele mugavaks, kui sobivaid valikuid pakutakse. Konkreetse seadistuse mõju tasub kontrollida kohe ühes lihtsas lõigus, mitte keset kõige raskemat katset. Nii saan eristada, kas parem tulemus tuli muudatusest või lihtsalt sellest, et õppisin taset paremini tundma.

Ühtlasi tasub märgata, kuidas ma telefoni hoian. Kui pöial katab osa tegevusalast või käsi väsib, on mõistlik asendit muuta ja teha paus, mitte suruda järjest uusi katseid. See on väike, kuid praktiline nüanss: platvormimängus ei ole mugavus pelgalt meeldiv lisand, vaid mõjutab seda, kui täpselt suudan ekraanil toimuvat jälgida. Mängu pole mõtet hinnata ainult kõige pingelisema hetke põhjal, kui mängin juba väsinud käega.

Mängu praegune versioon on 1.9.3 ning see töötab Androidi versioonil 6.0 või uuemal. Kui seade on vanem või mäng ei käivitu ootuspäraselt, kontrolliksin enne süüdistuse mängule panemist süsteemi ühilduvust. Samuti on mõistlik teada, et mängus leidub Play kaudu arveldatavaid oste hinnaga 0,99–1,99 eurot. Baasmängu proovimiseks ei pea ma kohe ostu tegema, kuid enne lapsele telefoni andmist tasub ostuvõimalustega arvestada.

Korduvad harjumused teevad edasiliikumise sujuvamaks

Kogenuma mängija eelis ei ole mingi salajane otsetee, vaid järjekindel viis tasemeid lahendada. Mina kasutan kolme lihtsat harjumust: jälgin ohtu enne sellele lähenemist, muudan ebaõnnestumise järel ainult üht liigutuse osa ning kasutan lihtsamat lõiku vajadusel käe ja ajastuse uuesti tunnetamiseks. Nii väldin olukorda, kus muudan korraga kõike ja ei saa aru, mis tegelikult aitas.

Teine kasulik võte on jagada keeruline ala väikesteks ülesanneteks. Ma ei mõtle kogu tasemele korraga, vaid keskendun esmalt järgmise ohutu maandumise leidmisele. Kui see õnnestub, vaatan juba järgmist sammu. Selline järjestus vähendab kiirustamisest tulenevaid vigu ja on eriti abiks siis, kui mitu takistust paiknevad lähestikku. See ei tee raskust olematuks, kuid muudab selle arusaadavamaks.

Kui tunnen, et olen sama kohta liiga kaua korranud, teen pausi. See pole mängu eriline funktsioon, vaid praktiline viis vältida järjest hajusamat tegutsemist. Mõne aja pärast tagasi tulles märkan sageli lihtsamini, milline liigutus vajab muutmist. Kui mul on ainult mõni minut, valin selle asemel lühikese katse ja lõpetan, enne kui kannatus otsa saab. Platvormimängus võib üks tähelepanelik katse anda rohkem kui hulk rutakaid kordusi.

Mille poolest see erineb teistest telefoniplatvormikatest

Paljud mobiilsed platvormimängud toetuvad lihtsatele korduvatele takistustele või lasevad tegelasel suurema osa liikumisest ise ära teha. Ninja Arashi sobib rohkem inimesele, kes tahab ise liikumise ja ajastuse eest vastutada. See muudab õnnestumise rahuldavamaks, kuid tähendab ka, et mäng pole parim valik siis, kui tahan ühe käega ekraani toksida ja samal ajal muud teha.

Võrreldes rahulikuma seiklusmänguga on siin vähem põhjust lihtsalt maailma uudistama jääda ning rohkem põhjust jälgida, kuidas iga takistus ületada. Kui minu jaoks on kõige tähtsam loo rahulik nautimine, võiks sobida paremini väiksema täpsusnõudega mäng. Kui aga otsin lühikesi, kuid keskendumist nõudvaid platvormilõike, pakub see teistsugust rahuldust kui automaatse jooksuga mängud: edenemise taga on selgelt minu enda parem ajastus.

Piirid, mida enne alustamist teada

Vaatamata seikluslikule vormile ei sobi see kõigile vanustele. Mängu vanusepiirang on PEGI 16, seega ei annaks ma seda nooremale lapsele lihtsalt sellepärast, et tegemist on telefonimänguga. Samuti ei tasu siia tulla ootusega, et mäng õpetab iga sammu kannatlikult ette või lubab kõigist takistustest mööda minna. Pingeline platvormimine on mängu keskne osa, ning kui korduvad katsed tekitavad pigem ärritust kui soovi õppida, võib mõni leebem alternatiiv olla parem valik.

Black Pantheri mäng on tasuta proovida, nii et sobivuse saab ise kiiresti selgeks. Selle populaarsus paistab ka üle 100 miljoni paigalduse juures, kuid suur mängijaskond ei tähenda, et mängustiil kõigile meeldiks. Mina soovitaksin enne ostuvõimalustele mõtlemist vaadata, kas juhtimine ja raskusaste tunduvad enda jaoks nauditavad. Kui need sobivad, saab mängu põhivoolu proovida ilma, et peaks kohe lisaraha kulutama.

Kas Ninja Arashi väärib sinu aega?

Minu hinnangul sobib Ninja Arashi kõige paremini mängijale, kes naudib täpset liikumist, õpib meelsasti kordustest ja eelistab aktiivset platvormiseiklust passiivsele edenemisele. Kõige rohkem saan sellest siis, kui mängin tähelepanelikult, muudan ebaõnnestumise järel oma lähenemist ja teen vajadusel pausi. Nii muutub keeruline koht probleemist väikeseks oskuseprooviks, mille lahendamist on päriselt meeldiv märgata.

Jätaksin selle vahele, kui tahan pingevaba mängu, juhuslikku ühekäelist meelelahutust või peamiselt avastamisele keskenduvat seiklust. Ka puuteekraani täpsus võib mõnele mängijale olla liiga nõudlik. Minu jaoks kaalub aga õppimiskõver selle miinuse üles: iga läbimõeldud katse teeb mängu arusaadavamaks ning järgmine õnnestumine tundub enda teenituna. Kui selline väljakutse kõlab hästi, on see tasuta seiklusplatvorm, mida tasub proovida; kui mitte, ei pea selle temposse sobitamiseks end sundima.